| Oli | |
|---|---|
| Tegelik nimi | Narendranath Datta |
| Hüüdnimi | Narendra või naren |
| Elukutse | India isamaaline pühak ja munk |
| Isiklik elu | |
| Sünnikuupäev | 12. jaanuar 1863 |
| Sünnikoht | 3 Gourmohan Mukherjee tänav, Calcutta, Bengali eesistumine, Suurbritannia |
| Surmakuupäev | 4. juuli 1902 |
| Surmakoht | Belur Math, Bengali eesistumine, Suurbritannia |
| Vanus (surma ajal) | 39 aastat |
| Surma põhjus | Veresoone purunemine ajus |
| Tähtkuju / Päikesemärk | Kaljukits |
| Allkiri |  |
| Rahvus | Indiaanlane |
| Kodulinn | Kolkata, Lääne-Bengal, India |
| Kool | Ishwar Chandra Vidyasagari pealinna institutsioon (1871) |
| Kolledž / ülikool | Eesistumise ülikool (Kolkata), Peaassamblee institutsioon (Scottish Church College, Kolkata) |
| Hariduslik kvalifikatsioon | Kunstide bakalaureus (1884) |
| Perekond | Isa - Vishwanath Datta (advokaat Calcutta ülemkohtus) (1835–1884) Ema - Bhubaneswari Devi (koduperenaine) (1841–1913)  Vennad - Bhupendranath Datta (1880–1961),  Mahendranath datta  Õde - Swarnamoyee Devi (suri 16. veebruaril 1932)  |
| Religioon | Hindu |
| Kast | Kayastha |
| Aadress | 105, Vivekananda tee, Kolkata, Lääne-Bengal 700006  |
| Lemmikud asjad | |
| Lemmikluuletus | Kali Ema |
| Tüdrukud, asjad ja muu | |
| Perekonnaseis | Vallaline |
Mõned vähemtuntud faktid Swami Vivekananda kohta
- Tema vanaisa Durgacharan Datta oli Pärsia ja sanskriti keele õpetlane.
- Ta oli nooruspõlvest saadik kaldunud vaimsusele ja mediteeris hinduistlike jumalate ees.
- Ta oli lapsepõlves väga ulakas ja oma ulakuse tõttu pidid vanemad silmitsi seisma paljude raskustega.
- 1879. aastal omandas ta presidendikolledži sisseastumiseksamil esimese jao.
- Ta tundis teravat huvi sanskriti, kirjanduse, religiooni, filosoofia, ajaloo, sotsiaalteaduste, kunsti ja bengali kirjanduse vastu.
- Ta omandas Šoti kirikukolledžis Euroopa ajaloo, lääneliku loogika ja filosoofia hariduse.
- Talle meeldis lugeda iidseid India Vedade pühakirju, nagu puraanad, vedad, upanišadid, ramajaanad, mahabharadad ja bhagavadgita.
- Lisaks India klassikalise muusika koolitusele oli ta osav ka spordi ja erinevate füüsiliste harjutuste alal.
- Teda mõjutas suuresti Herbert Spencer (Inglise filosoof, bioloog, antropoloog) ja tema evolutsiooniteooria.
- Aastal 1880 liitus ta Keshab Chandra Seni usuliikumisega Nava Vidhan.
- Aastal 1884 liitus ta vabamüürlaste loožiga ja sai hiljem Debendranath Tagore ja Keshab Chandra Seni juhitud ‘Sadharan Brahmo Samaj’ liikmeks.
- Pärast seda, kui Keshab Chandra Seni Brahmo Samaj ja selle uued ideed lääne esoteerikast muljet avaldasid, kohtus ta India müstiku ja joogi Ramakrishnaga.
- 1882. aastal käis ta sõpradega Dakshineswaris Ramakrishnaga kohtumas. Esialgu ei meeldinud talle tema õpetused, kuid suuresti mõjutas tema isiksus.
- 1884. aastal, pärast isa surma, pidi tema perekond seisma silmitsi rahaliste probleemidega. Oma pere aitamiseks proovis ta tööd otsida erinevates sektorites, kuid jäi edutuks.
- Ta kohtus uuesti Ramakrishnaga ja palus tal paluda jumalanna Kali, et lahendada tema pere finantskriisid. Ramakrishna soovitas tal endal palvetada ja ta läks templisse, kuid ei saanud jumalannalt midagi materiaalset nõuda ja palvetas temalt lõpuks tõelisi teadmisi ja pühendumust.
- Jumala mõistmiseks võttis ta vastu Ramakrishna oma vaimseks õpetajaks, kes andis talle oma surma ajal 16. augustil 1886 Cossipore'is oma kloostrijüngrite vastutuse. Viimastel päevadel oma Gurut teenides koges Narender ‘Nirvikalpa Samadhi’ seisundit.
- Pärast Ramakrishna surma, kui keegi ei toetanud tema jüngreid rahaliselt, remontis Narender Baranagaris laguneva maja ja muutis selle jüngrite kloostriks. Seal tegi ta iga päev nendega meditatsiooni ja kokkuhoidu.
- 1886. aasta detsembris andis ta koos teiste munkadega lubaduse elada oma vaimse õpetajaga sarnast elu ja Narender omandas uue nime „Swami Vivekananda”.
- 1887. aastal koostas ta Vaishnav Charan Basaki abiga albumi bengali lauludest - ‘Sangeet Kalpataru.’
- 1888. aastal lahkus ta kloostrist, et elada loobunud elukorda nagu hulkuv munk. Viie aasta jooksul, elades peamiselt bhikšast (almust), külastas ta Indias arvukalt paiku, käis ringi erinevates õppekeskustes ja kohtus erinevate kogukondade ja rasside inimestega.
- 30. juulil 1893 jõudis ta Chicagosse, külastades erinevaid riike nagu Hiina, Jaapan ja Kanada.
- 11. septembril 1893 pidas ta lühikese kõne hinduismi teemal. Võttes lõike „Šiva Mahimna Stotramist“, võrdles ta indiviidi erinevaid teid erinevate vooludega, mis viivad samale vormitu Jumala ookeanile. Publiku seas olevad inimesed hindasid tema kõnet aplausiga ja mitmed USA ajalehed avaldasid talle erisugust ülistust.
- Loenguekskursioonidel külastas ta USA eri paiku ja asutas 1894. aastal Vedanta Seltsi (New York).
- 1895. aastal lõpetas ta halva tervise tõttu ekskursioonidel käimise ja hakkas kindlas kohas Vedanta kohta loenguid pidama.
- Mais 1896 reisis ta Suurbritanniasse ja kohtus Ramakrishna eluloo kirjutaja Max Mulleriga.
- Harvardi ülikool ja Columbia ülikool autasustasid teda akadeemiliste ametikohtadega, kuid ta keeldus nendest tänu pühendumusele munkana.
- Ta pakkus lääneriikidele- Patanjali joogasuutraid.
- Ta algatas paljud välismaalased ja asutas San Jose, Californias oma „Shanti Asrama“ (rahutaganemise).
- Tema suurim vaimne selts on Hollywoodis asuv Vedanta Society of Southern California.
- Tema Vedanta Press Hollywoodis avaldab India pühakirjade ingliskeelseid tõlkeid.
- Aastal 1895 alustas ta perioodilist väljaannet „Brahmavadin” ja avaldas 1896. aastal oma raamatu „Raja Yoga”.
- 15. jaanuaril 1897, pärast saabumist Indiasse, võttis ta inimeste sooja vastuvõtu India erinevates osades ja pidas loenguid Rameswaramis, Pambanis, Kumbakonamis, Madrases, Ramnadis ja Madurais.
- Sotsiaalteenuste edendamise eesmärgil asutas ta 1. mail 1897 Kalkutas Ramakrishna missiooni.
- Ta asutas ka kloostrid nagu ‘Advaita Ashrama’, Mayavati Almora lähedal ja veel ühe Madrases.
- Ta alustas bengali keeles perioodilist väljaannet ‘Udbhodan’ ja inglise keeles „Prabuddha Bharata’.
- Vaimsete huvide päästmiseks lükkas ta tagasi Jamshedji Tata pakutud teaduse uurimisinstituudi juhi koha.
- 1898. aastal lõi ta vaimuliku õpetaja ülistamiseks palvelaulu “Khandana Bhava Bandhana”.
- Juunis 1899 asutas ta New Yorgis ja San Franciscos Vedanta Societies.
- 4. juulil 1902 läks ta pärast Ramakrishna matemaatikas veedade kolledži plaani arutamist õhtul kell seitse oma tuppa ja jättis oma mediteerimise ajal oma keha. Tema surnukeha tuhastati Beluris Ganga kaldal.
- Tema natsionalistlikud ideed ja sotsiaalreformi vaim inspireeris paljusid India juhte Mahatma Gandhi , Subhas Chandra Bose , Bal Gangadhar Tilak, Chakravarti Rajagopalachari, Sri Aurobindo, Rabindranath Tagore ja paljud teised.
- Tema auks sai Raipuri lennujaam 2012. aastal tiitli ‘Swami Vivekananda lennujaam’.
- Tema suuremad kirjandusteosed on 'Sangeet Kalpataru' (1887), 'Karma jooga' (1896), 'Raja jooga' (1896), 'Vedanta filosoofia' (1897), 'Jnana jooga' (1899), 'Minu meister' ( 1901), 'Vedânta filosoofia: loengud Jnâna joogast' (1902) ja 'Bartaman Bharat' (tänapäev India ) mis on essee bengali keeles.
- 12. jaanuaril tähistatakse tema sünnipäeva Indias riikliku noortepäevana.
