| Oli | |
|---|---|
| Tegelik nimi | Padmini ehk Padmavati |
| Elukutse | Kuninganna |
| Isiklik elu | |
| Sünnikuupäev | 13. sajandi lõpp (vastavalt Padmavatile Malik Muhammad Jayasi) |
| Sünnikoht | Singhali kuningriik (kaasaegne Sri Lanka) |
| Surmakuupäev | 14. sajandi algus (1303) - vastavalt Padmavatile Malik Muhammad Jayasi |
| Surmakoht | Chittor (tänapäevane Chittorgarh Rajasthanis) |
| Vanus (surma ajal) | Teadmata |
| Surma põhjus | Jauhar (enesepõletamine) |
| Kuningriik (riigid) / kodulinn | Singhali kuningriik ja Chittor |
| Perekond | Isa - Gandharv Sen (Singhali kuningriigi kuningas) Ema - Champavati Vend - Teadmata Õde - Teadmata |
| Religioon | Hinduismi |
| Kast | Kshatriya (Rajput) |
| Poisid, asjad ja muu | |
| Perekonnaseis | Abielus |
| Asjad / poiss-sõbrad | Ratan Sen ehk Rawal Ratan Singh |
| Abikaasa / abikaasa | Ratan Sen ehk Rawal Ratan Singh (Chittori kuningas)  |
| Lapsed | Teadmata |
Mõned vähemtuntud faktid Padmavatist
- Padmavatit ehk Padminit peetakse 13.-14. Sajandi legendaarseks India kuningannaks.
- Varaseim allikas, kes teda mainis, on eepiline luuletus pealkirjaga “Padmavat”, mille on kirjutanud 16. sajandi sufi-luuletaja Malik Muhammad Jayasi. Eepiline luuletus on kirjutatud awadhi keeles aastal 1540 eKr.
- Padmavati sõnul sündis ta Singhali kuningriigi kuningalt Gandharv Senilt. Isa kaitses teda väga ja talle ei meeldinud, et keegi temaga rääkis. Seejärel sõbrunes ta rääkiva papagoi nimega Hiraman.
- Kui tema isa kuulis papagoi lähedusest tütrega, käskis ta papagoi tappa. Papagoi aga lendas minema ja päästis oma elu. Vahepeal lõi linnupüüdja papagoi kinni ja müüs selle Brahminile. Brahmin viis papagoi Chittori juurde, kust Ratan Singh (Chittori kuningas) selle ostis; kuna see avaldas muljet selle rääkimisvõimest.
- Papagoi kuulutas Rani Padmavati hüpnotiseerivat ilu Ratan Seni ees, kes otsustas Padmavatiga abielluda. Ta hakkas oma 16 000 järgija saatel marssima Singhali kuningriigi poole ja pärast seitsme mere ületamist jõudis ta sinna.
- Ratan Singh ründas koos oma järgijatega Singhali kuningriigi kuninglikku kindlust. Kuid nad lüüa ja vangistada.
- Kui Ratan Senit hakati hukkama, näitas tema kuninglik bard vangistajatele, et ta on Chittori kuningas. Kuulnud seda, otsustas Gandharv Sen abielluda Padmavatiga Ratan Seniga ja korraldas Ratan Seniga kaasas olnud 16 000 mehele ka 16 000 Padmini (Singhali kuningriigi naised).
- Varsti sai Ratan Sen messenger-linnu kaudu teate, et tema esimene naine Nagmati ihkab teda tagasi Chittorisse. Ratan Singh otsustas Chittori juurde naasta. Teel Chittori poole karistas ookeanijumal teda liigse uhkuse sisendamise eest maailma kauneima naise võitmise üle. Ratan Singh läbis aga ookeanijumala ängi ja naasis lõpuks Chittori juurde.
- Mõnikord külastas Ratan Sen kohtus Brahmin Raghav Chetan, kelle pagendas Alauddin khalji , Delhi sultan, ja rääkis talle hüpnotiseerivalt kaunist Padmavatist.
- Alauddin otsustas Padmavati hankida ja piiras Chittorit. Kui Ratan Sen pakkus talle austust, kuid keeldus Padmavatit ära andmast. Siis võttis Alauddin petlikult Ratan Seni kinni ja viis ta Delhisse.
- Padmavati saatis kaks Ratan Seni ustavat feodaati Gora ja Badalit Delhisse, et päästa Ratmani senaator Gora ja Badal, kes olid maskeerunud Padmavatiks ja tema naiskaaslasteks, ning päästis Ratan Seni. Kui Gora tapeti Khilji meestega võideldes, jõudsid Badal ja Ratan Sen ohutult Chittorini.
- Kui Ratan Sen Delhis vangis istus, oli Devitt, Chittori naabri-Kumbhalneri kuningas Rajput, samuti Padmavatist vaimustatud ja teinud talle abieluettepaneku emissari kaudu.
- Pärast Chittori naasmist otsustas Ratan Sen Devpaliga kätte maksta. Ühes võitluses tapsid Devpal ja Ratan Sen üksteist.
- Vahepeal tungis Alauddin uuesti Chittorisse, et saada Padmavati. Mõistes kaotust Alauddini vastu, panid Padmavati ja Nagmati toime Ratan Seni matusepüüril enesepõletamise (Sati).
- Ka teised Chittori naised sooritasid massilise enesepõletamise (Jauhar). Alauddini vastu sõdides surid kõik Chittori mehed ja Alauddin tuli võitjana välja ega omandanud muud kui tühja kindluse.
- Eespool nimetatud Padmavati loo ajajoon on 16. sajandi sufi luuletaja- Malik Muhammad Jayasi looming tema eepilises poeemis Padmavat.
- Pärast Malik Muhammad Jayas’is Padmavat on Padmavati lugu teinud ringi mitmes teises rahvaluules.
- Aastate jooksul ilmus Padmavati ajaloolise isikuna ja ilmus mitmes näidendis, romaanis, telefilmis ja filmis.
- Kui Alauddini poolt Chittori piiramine aastal 1303 e.m.a on ajalooline sündmus, siis Padmini lool on ajalooline alus väga väike ning tänapäevased kroonikud / ajaloolased on selle autentsuse tagasi lükanud.
- Indias on tehtud mitu filmi Rani Padmavatist. Varaseim teadaolev film Rani Padmavati kohta oli Debaki Bose tummfilm- “Kamonar Agun” või “Liha leegid” (1930).
- Esimene hindikeelne film Rani Padmavatis oli Maharani Padmini (1964).
- 2017. aastal Sanjay Leela Bhansali tegi Padmavati loost suure eelarvega filmi pealkirjaga “Padmavati” kus Deepika Padukone mängis peaosa samal ajal Ranveer Singh mängis Alauddini tegelaskuju. Filmi nimi muutus aga Padmaavatiks; kuna film sattus ajalooliste faktide moonutamise pärast poleemikasse, nagu väitsid ka erisugused rühmad Lokendra Singh Kalvi juhtis Karni Sena.
