Oli | |
---|---|
Elukutse | • Ühiskondlik aktivist • poliitik |
Pidu | Bharatiya Janata partei (BJP) |
Kuulus | Olles üks populaarsemaid kolmekordse talaqi ristisõdijaid Indias |
Isiklik elu | |
Sünnikuupäev | Aasta 1982 |
Vanus (alates 2020. aastast) | 38 aastat |
Sünnikoht | Udham Singh Nagar, Uttarakhand |
Rahvus | Indiaanlane |
Kodulinn | Udham Singh Nagar, Uttarakhand |
Hariduslik kvalifikatsioon | Sotsioloogia kraadiõppejõud |
Perekond | Isa - Iqbal Ahmed Ema - Feroza Begum Õed-vennad - 3 |
Religioon | Islam |
Vaidlused | Ta külastas oma vanemaid 2015. aasta oktoobris, kui tema abikaasa Rizwan Ahmed saatis talle kirja, lahutuskirja. Sõna „talaq“ kirjutati sinna kolm korda. Pärast lahutust pidi ta oma lapsed mehe hooleks jätma. Bano pidas selles küsimuses nõu kohalike vaimulikega, kes ütlesid talle, et islamis lubatud lahutus on kehtiv. Olukord halvenes tema vaimselt. Seejärel esitas ta ülemkohtusse avalduse, milles kutsus üles keelama „hetkeline kolmekordne talaq”, polügaamia ja nikah halala. |
Poisid, asjad ja muu | |
Perekonnaseis | Lahutatud |
Abikaasa / abikaasa | Rizwan Ahmed (kinnisvara müüja) |
Lapsed | Nemad on - Irfan Tütar - Muskan |
Mõned vähemtuntud faktid Shayara Bano kohta
- Varsti pärast seda, kui ta abiellus ametilt kinnisvarakaupmehe Uttar Pradeshi osariigi Rizwan Ahmediga, hakkasid abikaasad 2002. aastal nõudma rohkem raha ja autot. Abikaasa ähvardab teda alati, kui ta leiab temas mingi süü.
- Teda ei lubatud isegi õe abielus osaleda ja ta ei saanud teda kunagi külastada, isegi kui ta oli samas linnas.
- Bano väitis oma vennad väites, et ta tegi nende survel kuus aborti. Ta ütles, et nende eesmärk oli teda tappa.
- Pärast seda, kui tema abikaasa saatis talle kolm korda kirja pandud kirja „talaq”, esitas ta 2015. aasta oktoobris vanemate juures käies riigikohtule avalduse kolmekordse talaka, polügaamia ja nikah halala keelamiseks .
- Abikaasa võttis pärast lahutust mõlemad lapsed kaasa. Kogu see olukord sundis teda depressiooni. Hiljem pidi ta end ravima samade ja mõne muu vaevuse tõttu.
- 2017. aasta augusti lõpus andis India ülemkohus kogu rahva valve all olnud juhtumi lõplikult edasi. 5kohaline kohtunikepink, kuhu kuulus ka J. S. Khehar India tollane peakohtunik otsustas oma 3: 2 kohtuotsuses sajandeid vana tava rikkuda India põhiseaduse artikleid 14 ja 21 ning et kolmekordne talaq oli Koraani põhitõdedega vastuolus.
- Varsti pärast BJP-ga liitumist 2020. aasta oktoobris andis BJP valitsus Uttarakhandis talle riigiministri staatuse. Pr Bano oli esimene mosleminaine, kes seadis Riigikohtus kahtluse alla kolmekordse talaqi põhiseaduse.