| Bio / Wiki | |
|---|---|
| Täisnimi | Joseph Rudyard Kipling |
| Amet (id) | Inglise ajakirjanik, novellikirjanik, luuletaja, romaanikirjanik |
| Kuulus | Džungliraamat (kuulus lasteraamat) |
| Isiklik elu | |
| Sünnikuupäev | 30. detsember 1865 |
| Sünnikoht | Bombay, Bombay eesistumine, Briti India (praegu, Mumbai, India) |
| Surmakuupäev | London, Inglismaa |
| Surmakoht | 18. jaanuar 1936 |
| Vanus (surma ajal) | 70 aastat |
| Surma põhjus | Perforeeritud kaksteistsõrmiksoole haavand (millele järgneb verejooks peensooles) |
| Tähtkuju / Päikesemärk | Kaljukits |
| Allkiri |  |
| Rahvus | Briti |
| Kodulinn | Rudyard, Staffordshire, Inglismaa |
| Kool | United Services College, Westward Ho, Põhja-Devon, Inglismaa |
| Kolledž / ülikool | Teadmata |
| Hariduslik kvalifikatsioon | Teadmata |
| Religioon | Ta tundis sügavat huvi budismi vastu |
| Rahvus | Inglise |
| Toiduharjumus | Mittetaimetoitlane |
| Hobid | Golfi mängimine, reisimine |
| Vaidlused | Indias on Kiplingi maine endiselt vaieldav; kuna ta toetas kolonel Reginald Dyerit, kes oli vastutav Jallianwala Baghi veresauna eest Amritsaris (Punjabi provintsis). |
| Tüdrukud, asjad ja muu | |
| Perekonnaseis | Abielus |
| Asjad / Sõbrannad | Florence Garrard Caroline Starr Balestier |
| Abielu kuupäev | 18. jaanuar 1892 |
| Perekond | |
| Naine / abikaasa | Caroline Starr Balestier  |
| Lapsed | Nemad on - John Kipling (Briti armee personal)  Tütred - Josephine Kipling,  Elsie Bambridge   |
| Vanemad | Isa - John Lockwood Kipling (skulptor ja keraamika kujundaja)  Ema - Alice Kipling  |
| Vanavanemad | Ema Vanaisa - George Browne MacDonald Vanaema - Hannah Jones Isalik Vanaisa - Joseph Kipling Vanaema - Frances Lockwood |
| Õed-vennad | Vend - Puudub Õde - Trix Kipling  |
| Lemmikud asjad | |
| Lemmik sihtkoht (sihtkohad) | Simla, Briti India (praegu, Shimla, Himachal Pradesh, India) Lõuna-Aafrika |
| Lemmikkirjanik (ud) | Mark Twain (Ameerika kirjanik), Arthur Conan Doyle (Briti kirjanik) |
Mõned vähemtuntud faktid Rudyard Kiplingi kohta
- Kas Rudyard Kipling suitsetas ?: Jah
- Kas Rudyard Kipling tarvitas alkoholi ?: Jah
- Ta sündis Alice Kiplingi ja John Lockwood Kiplingi juures Briti Indias Bombays.
- Tema ema Alice oli üks neljast märgitud MacDonaldi õest.
- Tema isa oli kuulus skulptor ja keraamikakunstnik ning Bombay Sir Jamsetjee Jeejebhoy kunstikooli direktor ja arhitektuuriskulptuuride professor.
- 1865. aastal kolisid tema vanemad Indiasse.
- Tema vanemad olid Rudyardi järve piirkonna ilust nii liigutatud, et panid talle järve järgi nime.
- Kolm korda Ühendkuningriigi konservatiivide peaminister Stanley Baldwin (1920. – 30. Aastatel) oli Kiplingi nõbu.
- Bombay J J-i kunstikooli ülikoolilinnaku kodu, kus sündis Kipling, oli aastaid olnud dekaani elukohana. Suvilal on tahvel, millel on märgitud Kiplingi sünnikoht.
- Väidetavalt pidasid Kiplingi vanemad end anglo-indiaanlasteks.
- Kui Kipling oli viieaastane, nagu Briti Indias kombeks, viidi ta koos oma kolmeaastase õe Trixiga Southseasse (asub Portsmouthis Portsea saare lõunaosas, Hampshire, Inglismaa), et elada paaril (kapten Pryse Agar Holloway ja Sarah Holloway). Paar istus Indias teenindavate Suurbritannia kodanike laste juurde nende majja Lorne Lodge. Kipling elas seal järgmised kuus aastat (oktoobrist 1871 kuni aprillini 1877).
- Oma autobiograafias meenutas Kipling õudusega viibimist Lorne Lodgeis. Ta nimetas seda ka arvutatud piinamiseks - nii religioosseks kui ka teaduslikuks.
- 1877. aasta kevadel naasis Kiplingi ema Alice Indiast ja päästis lapsed Lorne Lodge'ist.
- 1878. aasta jaanuaris võeti Rudyard Kipling poiste armee ettevalmistamiseks mõeldud kooli Westward Ho Ühendatud Teenuste Kolledžisse. See oli kool, mis pakkus oma koolipoisslugude Stalky & Co (1899) võtet.
- Ameerika teenuste kolledžis oldud aja jooksul armus Kipling õde Trixi sõbra Florence Garrardi vastu. Firenze sai Maisie mudeliks ka Rudyard Kiplingi esimeses romaanis - Valgus, mis ebaõnnestus (1891).
- Kipling ei olnud õppetöös hea ja tal puudus akadeemiline võime Oxfordi ülikooli stipendiumiga pääseda. Ka tema vanematel puudus rahaline võimekus teda Oxfordi registreerida. Niisiis, tema isa sai Kiplingu jaoks töö Briti Indias Lahores (praegu Pakistanis), kus Kipling töötas väikese kohaliku ajalehe The Civil & Military Gazette toimetaja abina.
- Kuuseteist aastat ja üheksa kuud sõitis Kipling 20. septembril 1882. aastal Indiasse ja jõudis 18. oktoobril Bombaysse.
- Aastal 1883 külastas ta Shimlat (tollal Simlat) ja oli selle ilust nii liigutatud, et aastatel 1885–1888 külastas ta seal oma põhipuhkust.
- 1886. aastal avaldas Kipling oma esimese värsikogu „Osakondade näpunäited“.
- Aastal 1887 viidi Kipling üle pioneerisse Allahabadis, kus ta töötas toimetaja assistendina.
- 1888. aasta jaanuaris, kuu aega pärast 22. sünnipäeva, ilmus Kalkuttas tema esimene proosakogu “Plain Tales From The Hills”.
- Samal aastal avaldas ta kuus novellikogu: Gadsbyde lugu, Kolm sõdurit, Deodarite all, Mustvalgel, Wee Willie Winkie ja The Phantom Rickshaw.
- 1889. aasta alguses vabastati ta Pioneerist; pärast vaidlust.
- Pärast seda otsustas ta kolida Londonisse ja 9. märtsil 1889 lahkus Kipling Indiast.
- 1891. aastal asus ta uuesti merereisile ja külastas taas Indiat.
- 1891. aasta lõpus ilmus Londonis tema lühijuttude kogumik India brittidest Life’s Handicap.
- 18. jaanuaril 1892 abiellus Kipling Londonis Carrie Balestieriga.
- Mesinädalad plaanisid nad Ameerika Ühendriikidesse, kus Vermontis rentisid suvilat; kui Carrie oli nende esimese lapse rase - Josephine. Nad kutsusid maja nimeks Bliss Cottage. Just selles suvilas jõudsid Kiplingi esimesed joonistused raamatust “Džungliraamatud”.
- Lood Mowglist ja loomadest kasvasid hiljem kaheks džungliraamatuks.
- Hiljem kolis perekond Kipling Bliss Cottage'ist ja ehitas oma maja kivisele mäenõlvale vaatega Connecticuti jõele. Ta pani maja nimeks Naulakha; kuna teda inspireeris Lahore kindluses asuv Naulakha paviljon. Maja seisab endiselt Kiplingi teel Vermontis Dummerstonis.
- Nelja aasta jooksul Vermontis viibimise ajal kirjutas Kipling oma kõige tunnustatuma teose “Džungliraamatud”.
- 1896. aasta juulis lahkus Kiplingi perekond pärast peretüli USA-st ja naasis Inglismaale.
- Aastal 1898 külastas ta Lõuna-Aafrikat ja hiljem sai sellest üks tema lemmik puhkusekohti.
- Järgmisel visiidil Lõuna-Aafrikasse aastal 1900 sai Kiplingist ajalehe The Friend korrespondent Bloemfonteinis.
- 1897. aastal kolis ta Rottingdeani, kust ostis Batemani. Kipling elas seal 1902. aastast kuni surmani 1936. aastal.
- 1907. aastal pälvis Rudyard Kipling Nobeli kirjandusauhinna.
- Esimese maailmasõja ajal palus Briti valitsus Kiplingul kirjutada propagandat, mille Kipling kohe ka aktsepteeris. Kiplingi voldikud olid sõja ajal rahva seas väga populaarsed.
- Esimese maailmasõja ajal tapeti Kiplingi poeg John Loosi lahingus septembris 1915.
- 27. septembril 1926 oli 60-aastaselt Kipling ajakirja Time esikaanel.
- Ööl vastu 12. jaanuari 1936 sai Kipling peensooles verejooksu ja 18. jaanuaril 1936 suri.
- Ta tuhastati Londoni loodeosas Golders Greeni krematooriumis ja tema tuhka hoiti Charles Dickensi ja Thomas Hardy haudade kõrval.
- Rudyard Kiplingi lastelood on endiselt nii populaarsed, et tema džungliraamatutest on tehtud mitu filmi.
- Esimene film, mis põhines Kiplingi džungliraamatutel, ilmus 3. aprillil 1942. Filmi tootis Alexander Korda.
- Seejärel valmisid džungliraamatu filmid aastatel 1967, 1994 ja 2016 pealkirjaga „Džungliraamat“.
- 2010. aastal nimetas Rahvusvaheline Astronoomia Liit tema järgi elavhõbeda kraatri.
- 2012. aastal nimetati tema auks väljasurnud krokodilliliik Goniopholis kiplingi.
- Ameerika teadlane Thomas Pinney avastas üle 50 avaldamata Kiplingi luuletuse ja avaldas need esimest korda 2013. aasta märtsis.
- 2018. aastal kuulutas Warner Bros. Pictures välja veel ühe filmi pealkirjaga “Mowgli;” põhineb Rudyard Kiplingi džungliraamatutel.
