Jean-Pierre Sauvage Vanus, elulugu ja palju muud

jean-pierre-sauvage





michael phelps pikkus ja kaal

Oli
Tegelik nimiJean-Pierre Sauvage
HüüdnimiTeadmata
ElukutseKoordineerimiskeemik
VäljadSupramolekulaarne keemia
DoktorinõunikJ.-M. Lehn
Auhinnad / saavutused• Valis 26. märtsil 1990 Prantsuse Teaduste Akadeemia korrespondentliikme.
• 24. novembril 1997 sai ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 5. oktoobril 2016 - autasustatud Nobeli keemiapreemiaga.
Füüsiline statistika ja muu
Kõrgussentimeetrites- 175 cm
meetrites- 1,75 m
jalgade tollides 5 ’9“
Kaalkilogrammides 68 kg
naela- 150 naela
Silmade värvHele pruun
JuuksevärvValge
Isiklik elu
Sünnikuupäev21. oktoober 1944
Vanus (nagu 2016. aastal) 72 aastat
SünnikohtPariis, Prantsusmaa
Tähtkuju / PäikesemärkKaalud
RahvusPrantsuse keel
KodulinnPariis, Prantsusmaa
KoolTeadmata
Kolledž / ülikoolLouis Pasteuri ülikool, Strasbourg, Alsace, Prantsusmaa
Hariduslik kvalifikatsioonPh.D. Louis-Pasteuri ülikoolist, Strasbourg, Alsace, Prantsusmaa
Järeldoktoritöö
ReligioonTeadmata
RahvusPrantsuse keel
HobidTeadusajakirjade lugemine
Tüdrukud, asjad ja muu
PerekonnaseisTeadmata
Asjad / SõbrannadTeadmata
NaineTeadmata
Lapsed Nemad on - Teadmata
Tütar - Teadmata

jean-pierre-sauvage





Mõned vähemtuntud faktid Jean-Pierre Sauvage'ist

  • Kas Jean-Pierre Sauvage suitsetab ?: Pole teada
  • Kas Jean-Pierre Sauvage joob alkoholi?: Pole teada
  • Ta on sündinud Pariisis ja omandanud doktorikraadi Prantsusmaal Alsace'is Strasbourgis asuvas Louis-Pasteuri ülikoolis.
  • Ta tegi doktorikraadi J. M. Lehni juhendamisel, kes pälvis 1987. aastal ka Nobeli keemiapreemia.
  • Ta andis märkimisväärse panuse krüptandi ligandid doktoritöö ajal.
  • Ta tegi järeldoktorantuuri M. L. H. Greeni juures.
  • Praegu on ta Strasbourgi ülikooli emeriitprofessor ja Prantsusmaal asuva riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) emeriitdirektor.
  • Tema peamine panus keemiasse on molekulaartopoloogia, täpsemalt mehaaniliselt lukustatud molekulaararhitektuuride valdkonnas.
  • 5. oktoobril 2016 anti talle koos Fraser Stoddarti ja Bernard L. Feringaga Nobeli keemiaauhind molekulaarsete masinate kujundamise ja tootmise eest. Nad on välja töötanud kontrollitavate liikumistega molekulid ja need molekulid saavad energia lisamisel ülesannet täita. Salimi kaupmehe vanus, tüdruksõber, naine, perekond, elulugu ja palju muud
  • 8 miljonit Rootsi krooni, mis jagatakse võrdselt kolme Nobeli preemia laureaadi vahel.