michael phelps pikkus ja kaal
Oli | |
Tegelik nimi | Jean-Pierre Sauvage |
Hüüdnimi | Teadmata |
Elukutse | Koordineerimiskeemik |
Väljad | Supramolekulaarne keemia |
Doktorinõunik | J.-M. Lehn |
Auhinnad / saavutused | • Valis 26. märtsil 1990 Prantsuse Teaduste Akadeemia korrespondentliikme. • 24. novembril 1997 sai ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. • 5. oktoobril 2016 - autasustatud Nobeli keemiapreemiaga. |
Füüsiline statistika ja muu | |
Kõrgus | sentimeetrites- 175 cm meetrites- 1,75 m jalgade tollides 5 ’9“ |
Kaal | kilogrammides 68 kg naela- 150 naela |
Silmade värv | Hele pruun |
Juuksevärv | Valge |
Isiklik elu | |
Sünnikuupäev | 21. oktoober 1944 |
Vanus (nagu 2016. aastal) | 72 aastat |
Sünnikoht | Pariis, Prantsusmaa |
Tähtkuju / Päikesemärk | Kaalud |
Rahvus | Prantsuse keel |
Kodulinn | Pariis, Prantsusmaa |
Kool | Teadmata |
Kolledž / ülikool | Louis Pasteuri ülikool, Strasbourg, Alsace, Prantsusmaa |
Hariduslik kvalifikatsioon | Ph.D. Louis-Pasteuri ülikoolist, Strasbourg, Alsace, Prantsusmaa Järeldoktoritöö |
Religioon | Teadmata |
Rahvus | Prantsuse keel |
Hobid | Teadusajakirjade lugemine |
Tüdrukud, asjad ja muu | |
Perekonnaseis | Teadmata |
Asjad / Sõbrannad | Teadmata |
Naine | Teadmata |
Lapsed | Nemad on - Teadmata Tütar - Teadmata |
Mõned vähemtuntud faktid Jean-Pierre Sauvage'ist
- Kas Jean-Pierre Sauvage suitsetab ?: Pole teada
- Kas Jean-Pierre Sauvage joob alkoholi?: Pole teada
- Ta on sündinud Pariisis ja omandanud doktorikraadi Prantsusmaal Alsace'is Strasbourgis asuvas Louis-Pasteuri ülikoolis.
- Ta tegi doktorikraadi J. M. Lehni juhendamisel, kes pälvis 1987. aastal ka Nobeli keemiapreemia.
- Ta andis märkimisväärse panuse krüptandi ligandid doktoritöö ajal.
- Ta tegi järeldoktorantuuri M. L. H. Greeni juures.
- Praegu on ta Strasbourgi ülikooli emeriitprofessor ja Prantsusmaal asuva riikliku teadusuuringute keskuse (CNRS) emeriitdirektor.
- Tema peamine panus keemiasse on molekulaartopoloogia, täpsemalt mehaaniliselt lukustatud molekulaararhitektuuride valdkonnas.
- 5. oktoobril 2016 anti talle koos Fraser Stoddarti ja Bernard L. Feringaga Nobeli keemiaauhind molekulaarsete masinate kujundamise ja tootmise eest. Nad on välja töötanud kontrollitavate liikumistega molekulid ja need molekulid saavad energia lisamisel ülesannet täita.
- 8 miljonit Rootsi krooni, mis jagatakse võrdselt kolme Nobeli preemia laureaadi vahel.