| Bio / Wiki | |
|---|---|
| Tegelik nimi | Charan Singh Pathik |
| Elukutse | Kirjanik |
| Füüsiline statistika ja muu | |
| Kõrgus (umbes) | sentimeetrites - 178 cm meetrites - 1,78 m jalgades tollides - 5 ’10 ” |
| Kaal (umbes) | kilogrammides - 80 kg naelades - 175 naela |
| Silmade värv | Must |
| Juuksevärv | Must |
| Karjäär | |
| Debüüt | Film (kirjanik): Patakha (2018)  |
| Isiklik elu | |
| Sünnikuupäev | 15. märts 1964 |
| Vanus (nagu 2018. aastal) | 54 aastat |
| Sünnikoht | Nadoti Tehsil Rajasthanist Karauli ringkonnast |
| Tähtkuju / Päikesemärk | kala |
| Rahvus | Indiaanlane |
| Kodulinn | Nadoti Tehsil Rajasthanist Karauli ringkonnast |
| Hariduslik kvalifikatsioon | Kunstide bakalaureused |
| Religioon | Hinduismi |
| Rahvus | Gurjar |
| Hobid | Kriketimäng, kirjutamine, lugemine, luule |
| Suhted ja muu | |
| Perekonnaseis | Abielus |
| Perekond | |
| Naine / abikaasa | Nimi pole teada |
| Lapsed | Poeg - Chandra Prakash  Tütar - Teadmata |
| Vanemad | Nimed pole teada |
| Õed-vennad | Vend - 4 (nimed pole teada) Õde - Puudub |
| Lemmikud asjad | |
| Lemmikfilm | Pyaasa, Kaagaz Ke Phool, Sahib Bibi Aur Ghulam |
| Lemmikajakiri (d) | Sarika, Kadambini, Dharrmayug, Filmy Kaliya, Nädalane Hindustan |
Mõned vähemtuntud faktid Charan Singh Pathiku kohta
- Alghariduse omandas ta Rajasthani osariigis Nadotis, Karaulis. Seejärel läks ta Rajasthanis Hindauni ja Bhawani Mandi juurde, et minna edasi õppima.
- Pärast õpingute lõppu õppis ta õpetajaks.
- Ühes intervjuus paljastas ta, et tal on tohutu pere ja tal on umbes 150 kuni 200 pereliiget. Meie üllatuseks ütles ta lisaks, et nad kõik elavad koos samas piirkonnas.
- Ta avaldas ühes intervjuus, et soovis saada kriketimeheks, kuid ei saanud. Ta tahtis mängida Ranji trofees.
- Ta luges varem ajakirju nagu Filmy Kaliya, Kadambini, Sarika jne ja arvas, et proovib pärast BA lõpetamist õnne filmitööstuses. Ta kandideeris nii FTII-s, Pune'is kui ka riiklikus draamakoolis, kuid vorm tühistati mõlemas instituudis, kuna ta oli oma kolledži viimasel kursusel ega olnud siis lõpetanud.
- Vanemate survel liitus ta õpetajakoolitusega; kuna tema vanemad ei pidanud filmitööstust heaks elukutseks.
- Kord oli ta mõni päev terviseprobleemide tõttu voodirežiimil, nii et ta kirjutas sel ajal loo 'Gauri Babu Ke Sapne', mille ta hiljem Weekly Hindustanile (nädalaajakiri) saatis, kuid lugu võis ei avaldata selles.
- Seejärel alustas ta Rajasthani päevalehega. Ta kirjutas ajalehtedele lugusid, artikleid ja luuletusi.
Charan Singh deklareerib ühte oma lugu
- Kui ta sai oma esimese postituse Pratapgarh Rajasthanis, hakkas ta kandideerima ajakirjadesse nagu Madhuri, Kadambini, Navjyoti ja palju muud. Ta ütles ühes intervjuus, et 20 päeva pärast saadavad nad talle tema luuletused ja artiklid koos nõuandega kuhugi mujale kandideerida. See juhtus pikka aega.
- Mõne aja pärast ilmus tema esimene lugu Rajasthani ajakirjas ja sealt algas tunnustatud kirjaniku teekond.
- 1998. aastal sai ta kuulsaks oma loo “Bakhad” tõttu, mis võitis “Navjyoti Katha Sammani”. Pärast seda ootasid inimesed tema uute lugude avaldamist.
- Ta kirjutas kolm raamatut; 'Baat Yeh Nahi Thi (2005)', 'Pipal Ke Phool (2010)' ja 'Goru ka sülearvuti Aur Gorkee Ki Bhains (2014);' sisaldades 10 lugu mõlemas, said raamatud talle kuulsuse ja mitmesugused tunnustused.
- 2012. aastal direktor Vishal bhardwaj oli Jaipuris ‘Jaipuri kirjandusfestivalil’, läks Charan Singh temaga kohtuma. Vishali ümbritses meedia, kuid kui Charan Singh end Vishalile esitles, lõpetas ta konverentsi kohe; nagu ta oli Charani lugusid juba lugenud. Nad rääkisid tunde ja Vishal lubas Charanile, et ühel päeval töötab ta kindlasti temaga.
Charan Singh koos Vishal Bhardwajiga
- 15. märtsil 2017 broneeris Vishal Bhardwaj lennu Charan Singhi jaoks Mumbaisse ja koostasid koos filmi süžee Patakha; pärast mõningaid väiksemaid muudatusi Charan Singhi kirjutatud algses stsenaariumis.
Sanya Malhotra ja Radhika Madan filmi Patakha võtete ajal
- 2018. aastal filmi võtete ajal ’Patakha’ peaosas Sanya Malhotra ja Radhika madan peaosades ja Vijay Raaz nende isana paljastas Charan, et 12 aastat tagasi kirjutas ta kahe võitleva õe loo ja pani sellele pealkirja “Kaks õde”.
- Tema teine lugu “Kasai” on valitud ka filmiks.
