| Oli | |
|---|---|
| Tegelik nimi | Aung San Suu Kyi |
| Hüüdnimi | Daw Suu, Amay Suu |
| Elukutse | Poliitik, diplomaat ja autor |
| Erakond | Rahvuslik demokraatia liiga  |
| Poliitiline teekond | • 27. septembril 1988 astus ta poliitikasse ja asutas erakonna - Rahvusliku Demokraatia Liiga. • 20. juulil 1989 pandi ta koduaresti. • 1990. aasta üldvalimistel saavutas NLD 80% parlamendikoha. Kuid Birma sõjavägi keeldus võimu Suu Kyile üle andmast ja ta pandi taas koduaresti. • 13. novembril 2010 vabastati ta koduarestist Junta sõjaväe poolt. • 18. jaanuaril 2012 registreerus Suu Kyi parlamendi erivalimistel ametlikult Pyithu Hluttawi (alamkoja) koha konkursile Kawhmu aleviku valimisringkonnas. • 1. aprillil 2012 võitis ta oma koha ja tema partei sai 45 vaidlustatud kohast 43 ning temast sai Pyidaungsu Hluttaw ametlik opositsioonijuht. • 2. mail 2012 andis ta vande ja astus ametisse. • 9. juulil 2012 pääses Suu Kyi esimest korda parlamendi koosseisu seadusandjana. • 6. juulil 2012 teatas ta kandideerimisest Myanmari 2015. aasta valimistel presidendiks. Siiski keelati ta põhiseadusega presidendiks. • President Htin Kyaw valitsuses võttis ta üle presidendi kantselei ministri, välisministri, elektri- ja energiaministri ning haridusministri ülesanded. • 1. aprillil 2016 nimetati ta Myanmari riiginõunikuks (ametikoha lõi Htin Kyaw Suu Kyi jaoks). |
| Füüsiline statistika ja muu | |
| Kõrgus | sentimeetrites- 168 cm meetrites- 1,68 m jalgade tollides 5 ’6“ |
| Kaal (umbes) | kilogrammides 62 kg naelades- 137 naela |
| Silmade värv | Must |
| Juuksevärv | Sool pipar |
| Isiklik elu | |
| Sünnikuupäev | 19. juuni 1945 |
| Vanus (nagu 2017. aastal) | 72 aastat |
| Sünnikoht | Rangoon, Briti Birma (praegu Yangon) |
| Tähtkuju / Päikesemärk | Kaksikud |
| Rahvus | Birma keel |
| Kodulinn | Rangoon, Briti Birma (praegu Yangon), Myanmar |
| Kool | Põhihariduse 1. keskkool Dagon, Yangon, Myanmar |
| Kolledž | Delhi ülikool St Hugh's College, Oxford SOAS, Londoni ülikool |
| Hariduslik kvalifikatsioon | Teadmata |
| Debüüt | 27. septembril 1988, kui ta asutas erakonna - Rahvuslik Demokraatia Liiga (NLD) |
| Perekond | Isa - Aung San (poliitik ja Birma vabadusvõitleja) Ema - Khin Kyi Vend - Aung San Lin, Aung San Oo  Õed - Puudub |
| Aadress | 54 University Avenue, Yangon, Myanmar |
| Religioon | Theravada budist |
| Rahvus | Aasiapärane |
| Hobid | Reisimine, lugemine, kokkamine, jooga, huvi moodsa kunsti vastu |
| Suured vastuolud | Teda on laialdaselt kritiseeritud selle eest, et ta ei võtnud selget seisukohta 2015. aasta Myanmari Rohingya pagulaskriisi suhtes. Rohingyasid peetakse Myanmaris kodakondsuseta üksusteks. Rohingya on moslemite vähemusrühm, kelle elukoht on Arakan (praegu tuntud kui Rakhine osariik). Nad seisavad silmitsi sporaadiliste veresaunade, getostumise, vägistamiste ja piiratud liikumistega. |
| Lemmikud asjad | |
| Lemmikpoliitik | Mahatma Gandhi |
| Poisid, asjad ja muu | |
| Perekonnaseis | Lesk |
| Asjad / poiss-sõbrad | Teadmata |
| Abikaasa | Hiline Michael Aris, ajaloolane  |
| Abielu kuupäev | m. 1972–1999 |
| Lapsed | Nemad on - Alex Tütar - Kim  |
| Rahafaktor | |
| Netoväärtus (umbes) | Teadmata |
Mõned vähemtuntud faktid Aung San Suu Kyi kohta
- Kas Aung San Suu Kyi suitsetab ?: Pole teada
- Kas Aung San Suu Kyi joob alkoholi ?: Pole teada
- Ta sündis väikeses külas Hmway Saungis, Rangooni lähedal.
- Tema nimi pärineb tema 3 sugulaselt - isa „Aung San”, isapoolse vanaema „Suu” ja ema „Kyi”.
- Tema isa oli Birma iseseisvusarmee ülem ja aitas läbi rääkida Birma iseseisvuse üle Suurbritanniast. Tere on tuntud ka kui Rahvuse isa Myanmaris.
- Tema isa mõrvati 19. juulil 1947.
- Tema ema Ma Khin Kyi oli diplomaat ja töötas ka suursaadikuna Indias.
- Hariduse sai ta Myanmaris ja Indias.
- 1960. aastal kolis ta Inglismaale õppima Oxfordi ülikooli.
- Aastatel 1969–1971 töötas ta New Yorgis ÜRO haldus- ja eelarveküsimuste nõuandekomitee abisekretärina.
- 1987. aastal sai ta Indias Simlas asuvas India kõrgemate uuringute instituudis.
- 1988. aastal naasis ta Myanmarisse pärast seda, kui ema sai raske insuldi.
- 15. augustil 1988 taotles ta sõjaväe kontrollitavat valitsust mitmeparteilisteks valimisteks.
- Esimest korda esines ta 26. augustil 1988 väljaspool Shwedagoni pagoodi avaliku pöördumisega ja kutsus üles mitmeparteilisele demokraatlikule valitsusele.
salman khani kogu pere foto
- 24. septembril 1988 asutas ta Rahvusliiga demokraatiale (NLD) ja nimetati selle peasekretäriks.
- 20. juulil 1989 määrati ta sõjaväe jagamise eest süüdistatuna koduaresti.
- 10. juulil 1991 pälvis ta Euroopa Parlamendi poolt Sahharovi inimõiguste preemia.
- 14. oktoobril 1991 pälvis ta Nobeli rahupreemia.
- 10. juulil 1995 vabastati ta koduarestist tingimusel, et ta piirab oma poliitilist tegevust.
- 23. septembril 2000 pandi ta uuesti koduaresti.
- 6. detsembril 2000 andis Bill Clinton (tollane USA president) talle presidendi vabadusmedali.
- 6. mail 2002 vabastati ta koduarestist.
- 30. mail 2003 pandi ta uuesti koduaresti.
- 14. mail 2009 arreteeriti ta koduaresti normide rikkumise eest.
- 11. augustil 2009 mõisteti talle veel 18 kuud koduvangistust.
- 13. novembril 2010 vabastati ta koduarestist, kulutades viimase 21 aasta jooksul 15 koduarestis.
- 2010. aasta novembris kohtus tema poeg Kim Aris emaga esimest korda kümne aasta jooksul. 5. juulil 2011 külastas ta teda uuesti ja saatis teda reisile Baganisse, mis oli tema esimene reis väljaspool Yangoni alates 2003. aastast.
- 1. aprillil 2012 sai ta parlamendis koha.
- 2012. aastal oli ta Miss Magazine'i kaanel.
- 16. juunil 2012 võttis ta Oslos vastu oma 1991. aasta Nobeli rahupreemia ja pidas vastuvõtukõne.
- 21. juunil 2012 pöördus ta Suurbritannia parlamendi mõlema koja poole.
- 19. novembril 2012 kohtus Barack Obama (Ameerika Ühendriikide tollane president) 19. novembril 2012 oma istungjärgu esimesel visiidil Myanmaris oma järveäärses villas, kus ta veetis aastaid koduaresti.
- Birma nimetab teda Daw Aung San Suu Kyiks. Daw tähendab 'tädi' ja on Birma austusavaldus kõigile vanematele ja austatud naistele (täpselt nagu 'proua').
