India ajaloo kütkestavad lood tutvustavad meile India rikast ja hiilgavat minevikku. India ajalugu on nii põnev, et mida rohkem sellest teada saad, seda intrigeeritumaks muutud. Sultan Alauddin Khilji on India ajaloo üks tahke, mis annab meile pilgu nendest aegadest. Alauddini peetakse oma aja üheks suurimaks kuningaks. Ta juhatas tohutut armeed ja valdas tohutuid alasid. Lisaks tema barbaarsetele viidetele ajaloolastele jõudsid kunsti ja arhitektuuri, kirjanduse ja õppimise ning avaliku moraali tema haldusalas uus tipp. Kui sultanil oli vöö all nii palju asju, tasub teada oma elust, loost ja ajaloost üksikasjalikult:
Sündinud afgaanina
16.-17. Sajandi krooniku Haji-ud-Dabiri sõnul sündis Alauddin Khilji Ali Gurshaspina Qalatis, Zabuli provintsis, Afganistanis. Ta oli oma isa Shihabuddin Mas’udi (kes oli Khalji dünastia asutaja sultan Jalaluddini vanem vend) neljast pojast vanim.
Kasvatanud Khilji dünastia asutaja
Pärast isa surma kasvatas Alauddini tema onu Jalaluddin, kes oli Khilji dünastia rajaja. Kui Jalaluddinist sai Delhi sultan, nimetas ta Alauddini Amir-i-Tuzukiks (mis vastab tseremooniameistrile) ja noorema venna Almas Begi Akhur-begiks (vastab hobuse meistrile).
Pereinimene
Alauddin ja tema noorem vend Almas Beg abiellusid mõlemad Jalaluddini tütardega. Alauddinil oli teine abielu naisega, kelle nimi oli Mahru. Ta abiellus veel kahe naisega, kelle nimi oli Kamaladevi, ja Jhatyapaliga. Ajaloolaste sõnul oli Alauddinil neli poega nimega Khizr Khan, Shadi Khan, Qutb ud din Mubarak Shah ja Shihab-ud-din Omar. Kuid ajaloolased ei viita tema tütardele. Mõned ajaloolased tsiteerivad ka seda, et Alauddin polnud õnnelikult abielus Jalaluddini tütre Mallika-i-Jahaniga; kui pärast Jalaluddini tõusmist Delhi monarhiks oli temast järsku saanud printsess ja ta muutus väga ülemeelikuks ning üritas Alauddini üle domineerida.
Kui ta veenis Jalaluddini ära tegema
Aastal 1291, kui Alauddin mängis otsustavat rolli Kara kuberner Malik Chajju mässu purustamisel, nimetas Jalaluddin Alauddini uueks Kara kuberneriks. Raevunud Malik Chajju pidas ebaefektiivseks valitsejaks Jalaluddini ja õhutas Alauddini Delhi trooni anastamise eest. See koos tema häiritud koduse eluga pani Alauddini veenma Jalaluddini troonilt panema.
mis on shilpa shetty vanus
Kui ta käivitas rea reide
Jalaluddini troonilt maha võtmine ei olnud lihtne ülesanne, kuna suure armee kogumiseks ja eduka riigipöörde korraldamiseks oleks vaja palju raha. Oma plaani rahastamiseks tegi Alauddin reidi naaberriikide hindu kuningriikides. 1293 tegi Alauddin reidi Bhilsa (jõukas linn Paramara kuningriigis Malwa). Sultani enesekindluse võitmiseks loovutas Alauddin kogu saagi Jalaluddinile. Rahulolev Jalaluddin nimetas ta Ariz-i Mamalikiks (sõjaminister) ja andis talle ka muid privileege, näiteks armee tugevdamiseks suurema tulu kogumine. Pärast Bhilsa edu oli Alauddini järgmine haarang Devagiri (Lõuna-Yadava kuningriigi pealinn Deccani piirkonnas). Ta tungis 1296 Devagirisse ja rüüstas tohutut rikkust, sealhulgas juveele, väärismetalle, siiditooteid, hobuseid, elevante ja orje. Ka seekord ootas Jalaluddin Alauddini käest loovutamist. Delhi juurde naasmise asemel läks Alauddin aga koos rüüstega Karasse.
Kui ta oma onu mõrvas
Pärast Devagiriiri rüüsteretki 1296 läks Alauddin koos rüüstega Kara juurde ja kirjutas Jalaluddinile vabanduskirja, et ta ei naasnud koos saakidega Delhisse, ja palus Jalaluddinil talle armu anda. Jalaluddin otsustas külastada Karat, et Alauddiniga isiklikult kohtuda. Kara poole sõites otsustas Jalaluddin ületada Gangese jõe väiksema, umbes 1000 sõduriga surnukehaga. 20. juulil 1296, kui Jalaluddin kohtus Kara linnas Gangesi jõe kaldal Alauddiniga, võttis Alauddin Jalaluddini omaks ja pussitas teda selga ning kuulutas end uueks kuningaks.
Kui Alauddin kuulutati uueks kuningaks
Juulis 1296 kuulutati Kara linnas Alauddin ametlikult uueks kuningaks pealkirjaga “Alauddunya wad Din Muhammad Shah-us Sultan”. Kuni taevaminekuni oli ta tuntud kui Ali Gurshasp. Ta käskis oma ohvitseridel värvata võimalikult palju sõdureid ja kujutada end helde monarhina; ta jagas Karas krooni vahel 5 manni (umbes 35 kg) kulda.
Alauddin: Delhi sultan
Suure vihma ja üleujutatud jõgede keskel hakkas ta marssima Delhi poole ja 21. oktoobril 1296 kuulutati Alauddin Khilji ametlikult Delhi sultaniks. Kroonik Ziauddin Barani sõnul oli Alauddini esimene aasta Delhi sultanina kõige õnnelikum aasta, mida Delhi rahvas oli näinud.
Alauddini laienev impeerium
Valitsuse ajal laiendas Alauddin oma kuningriiki ulatuslikule India subkontinendi alale. Ta vallutas Ranathambori, Gujarati, Mewari, Jalore, Malwa, Mabari, Warangali ja Madurai.
Alauddin Vs mongoli sissetungid
Iga kord, kui mongolid piirkonda tungisid, võitis Alauddin neid. Ta alistas nad Jalandhari (1298), Kili (1299), Amroha (1305) ja Ravi (1306) lahingutes. Kui mõned mongoli sõdurid korraldasid mässu, mõtles Alauddini administratsioon mässuliste perekondadele välja jõhkrad karistused, sealhulgas laste tapmine nende ema ees.
Alauddin ja malik kafur
Just Gujarati sissetungi ajal võttis ta kinni orja nimega Malik Kafur (kes juhtis hiljem Alauddini lõunapoolseid kampaaniaid). Alauddin oli esimene moslemikuningas, kes vallutas Lõuna-India. Malik Kafur aitas tal Lõuna-Indiat vallutada.
Alauddin ja padmavati
Alauddini nimi ilmus seoses Padmavati sajandist pärit sufi-luuletaja Malik Muhammad Jayasi kirjutatud eepilises luuletuses pealkirjaga “Padmavat”. Padmavati sõnul oli Alauddinil pilk peal Rawal Ratan Singh ‘Kaunis kuninganna Padmavati ja tema saamiseks tungis ta 1302–1303 talvel Chittorisse (Rawal Ratan Singhi valitsetud Guhila kuningriigi pealinna). Mõistes kaotust Alauddini vastu, panid Padmavati ja Nagmati toime Ratan Seni matusepüüril enesepõletamise (Sati). Kuid tänapäeva ajaloolased on selle loo autentsuse tagasi lükanud.
Sultan, kes õppis oma vigadest
1301. aastal pidi Alauddin Ranthambore piiramise ajal seisma silmitsi 3 ebaõnnestunud mässuga ning edasiste mässude mahasurumiseks lõi ta luure- ja jälitussüsteemi ning muutis oma administratsiooni rangemaks. 1303. aasta augusti paiku alustasid mongolid veel ühe sissetungi Delhisse. Piisavate ettevalmistuste puudumise tõttu pidi Alauddin varjuma ehitatava Siri kindluse juurde. 1303. aasta mongolite sissetung pani Alauddinit tegema ranged sammud, et vältida selle kordumist. Ta tugevdas sõjalist kohalolekut ja linnuseid Indiasse suunduvate mongoli liinide ääres. Tugeva armee säilitamiseks ja piisava sissetuleku tagamiseks; ta viis ellu rea majandusreforme.
Ta kasutas Siri kindluse ehitamiseks 8000 mongoli pead
1305. aasta detsembris tungisid mongolid uuesti Indiasse. Alauddini tugev ratsavägi Malik Nayaki juhtimisel alistas Amroha lahingus mongolid. 16. sajandi ajaloolase Firishta sõnul kasutati Alauddini tellitud Siri kindluse ehitamiseks enam kui 8000 mongoli juhte.
Alauddini sotsiaalmajanduslikud reformid
Alauddini administratsioon on tuntud erinevate sotsiaalmajanduslike reformide tõttu. Kõige olulisem neist on agraarreformid. Loodi tugev ja tõhus tulude haldamise süsteem, süsteemi haldamiseks palgati suur hulk kogujaid, raamatupidajaid ja esindajaid. Tema haldusalas olid ametnikud hästi tasustatud. Alauddin oli korrumpeerunud ametnikele välja töötanud ranged karistused.
Alauddini turureformid
Alauddini administratsioon on tuntud ka turureformide ja hinnakontrolli poolest. Ta rajas Delhisse 3 eraldi turgu - ühe toiduteravilja jaoks, teise riide ja igapäevaseks kasutamiseks mõeldud toodete, näiteks ghee, õli ja suhkru jaoks, ning kolmanda turu hobuste, veiste ja orjade jaoks. Alauddin fikseeris tooraine hinnad vastavalt nende väärtusele.
bollywoodi näitlejate juuste siirdamise loend
Tema maksusüsteem on endiselt kasutusel
Alauddini administratsiooni teine märkimisväärne omadus oli maksusüsteem. The Cambridge Economic History of India andmeil oli „Alauddin Khalji maksusüsteem tõenäoliselt üks tema valitsusajast kõige kauem kestnud institutsioone, mis püsisid tõepoolest 19. või isegi 20. sajandil.” Ta kehtestas 4 maksu mittemoslemitele - Jizya (küsitlusmaks), Kharaj (maamaks), Ghari (maja maks) ja Charah (karjamaamaks).
Alauddini uus usk
Kroonik Ziauddin Barani sõnul mõtles Alauddin kunagi uue usu rajamisele.
Tema seksuaalsuse mõistatus
Mõned ajaloolased on teatanud ka tema kaheseksuaalsusest. Nende sõnul oli Alauddini tõmme Malik Kafuri vastu see, et ta ostis ta orjana ja ülendas hiljem oma kõige ustavamaks ohvitseriks. Selle kohta pole aga konkreetseid tõendeid.
Tema viimased päevad
Viimastel eluaastatel muutus Alauddin oma ametnike suhtes väga umbusklikuks ja vabastas paljud oma ustavad ohvitserid. Ta põdes ka haigust. Ta suri jaanuaris 1316 ja kroonik Ziauddin Barani sõnul tegi Malik Kafur vandenõu Alauddini mõrvamiseks.
Alauddin ja meelelahutusmaailm
Alauddin Khilji elust ja ajaloost on ilmunud palju teoseid, sealhulgas mitmeid raamatuid, näidendeid ja filme. Padmaavat oli üks sellistest filmidest, mille režissöör oli Sanjay Leela Bhansali peaosades Deepika Padukone nagu Padmavati ja Ranveer Singh nagu Alauddin Khilji. Film äratas tohutut poleemikat; as Lokendra Singh Kalvi juhtis Karni Sena filmi vastu protesti.
Alauddin Khilji üksikasjaliku profiili jaoks kliki siia :
